Nunarsuarmi pisuujunerpaat ilaat Kalaallit Nunaanni uuliasiornissamut aningaasaliisoq

Kenneth Griffinip, Forbesip nunarsuarmi pisuujunerpaat allattorsimaffianni normu 35-usup — 325 milliardit koruuninik nalilinnik aningaasaateqartoq — aningaasaateqarfini Citadel aqqutigalugu Greenland Energy Corporationimik piginneqataaffik 9,3 procentia pisiaraa.
Saqqummersinneqarpoq

USA-p Kalaallit Nunaannut immikkut aallartitaa Jeff Landry Trumpillu aqutsinerani nuimasut allat Nuumm ulluni makkunani inuussutissarsiorneq pillugu ataatsimeersuarnermi Future Greenlandimut peqataapput, tassanilu aatsitassat Kalaallit Nunaata nunataaniittut piumaneqarluartut oqaluuserineqarnissaat avaqqunneqarsinnaanngilaq.

USA-mi pisuujunerpaat ilaat Kalaallit Nunaanni uuliasiornissamut suliniummut akerlerineqaqisumut aningaasaliisimasoq maanna paasinarsivoq.

Amerikamiu milliarderip Kenneth Griffinip, Forbesip nunarsuarmi pisuujunerpaat allattorsimaffianni normu 35-tut inissisimasup

– 325 milliardit koruuninik nalilimmik pisuussuteqartutut naatsorsuutigineqartoq – aningaasaateqarfini Citadel aqqutigalugu Greenland Energy Corporationimik piginneqataaffik 9,3 procentia pisiaraa.

Tamanna USA-mi aningaasaqarnermut nakkutilliisunut nalunaarusiani, tusagassiuutit misissuisartut Danwatchip misissugaani, takuneqarsinnaavoq.

USA-p sunniuteqarnerulernissaa ilimagineqartoq

Greenland Energyp Tunumi uuliasiulernissaa ukioq manna oktobarimi aallartinnissaa pilersaarutaavoq – Amerikamiullu milliardærip qanittukkut piginneqataalernera amerikamiut Kalaallit Nunaata nunataani sunniuteqarnerulernissaannik kinguneqarnissaa ilimagineqassaaq.

Aalborgip Universitetiani professoriusoq Issittumilu Uuliamik Gassimillu Ilisimatusarfimmi pisortaasimasoq Anne Merrild naliliivoq:

“Hedgefondit aningaasaateqarluartut iluanaaruteqariaannaanissaq pisariaqartinngilaat, taamaattumik aningaasaliineq pilersaarutaasoq Amerikallu Kalaallit Nunaanni sunniuteqarnerunissaanik naatsorsuuteqarnermik tunngaveqartoq isumaqarpunga.”

Donald Trumpip Kalaallit Nunaat USA-p isumannaallisaanermut nukissiornermullu soqutigisaanut arlaleriarluni atassusertarpaa Danmarkilu tatisimallugu – immikkut aallartitani Jeff Landry Nuummi inuussutissarsiorneq pillugu ataatsimeersuarnermi siumut nalunaaruteqarani Kalaallit Nunaannut kingullermik peqataatippaa.

Ilisimatusartoq: Kalaallit Nunaata siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu soqutigineqarneranik takussutissaq

Københavnip Universitetiani postdoc-itut nunanilu tamalaani politikkimik ilisimatusartoq Jakob Dreyer Kenneth Griffinip aningaasaliinera Trumpip Kalaallit Nunaannut soqutiginninneranut attuumassuteqartoq aamma isumaqarpoq:

"Citadel nunarsuarmi aningaasanik niuertut annersaasa ilagaat. Piginneqataassutsimillu pisinerat USA-p Kalaallit Nunaanni siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu soqutiginninnerat takussutissiivoq," oqarpoq.

Danwatchip Greenland Energyp pisortaa Robert Price New Yorkimi børsimut apriilimi ammaasinnaasimanera siusinnerusukkut allaaseraa, tassanilu Tunumi uuliasiornissamut pilersaarusiortoq nalunaarutigineqarluni. Price Nuummi inuussutissarsiorneq pillugu ataatsimeersuarnermi aamma peqataavoq.

Greenland Energyp Kalaallit Nunaanni uuliasiorniarluni pilersaarutaa akerleriissutaavoq, amerikamiummi suliffeqarfiutaata Kalaallit Nunaanni uuliasiornissamut akuersissummik nutaamik tunniussinissamut inerteqqut avaqqussinnaasimavaa. Greenland Energyp taamaalilluni inerteqquteqalernissaq sioqqullugu suliffeqarfiit allat pisinerisigut uuliasiornissamut akuersissutit pingasut pissarsiarinikuuai.

inerteqquteqarneq sioqqullugu tunniunneqarsimasut pigilersimavai.