KNR-ip biiliata Toyotap matua matuneqarpoq, Sikkersoq Rosing Karlsenilu ilaasut issiaviannut ingippoq.
Pooqattani mikrofonimik, iPhonemik, internetimut attavimmik, adapterinik ledninginillu assigiinngitsunik imalik saaminiitippaa.
Sikkersoq Rosing Karlsen KNR-ip inuiat nittartakkatigut naapeqatigiittarfiini quppernerinut tusagassiortuuvoq, ullullu tamaasa tusagassiorfiup nittartakkatigut inuit attaveqatigiittarfiinut videoliortarpoq. Tamatuma saniatigut pingaarutilinnik pisoqaraangat KNR-ip Facebookimi quppernerani malinnaasunut 33.000-iusunut toqqaannartumik aallakaatitsisarpoq.
Ullormi Sermitsiamit naapinnerani Nuup qeqqanukalerpoq, tassani ullup-qeqqanut nalunaaquttap ingerlaarfia maannakkut atuuttoq 2023-mi marsimili atuutilersoq pillugu akerliussutsimik takutitsinissaq pilersaarutaavoq.
Inuppassuit takkusuutissappata Sikkersoq Rosing Karlsen toqqaannartumik aallakaatitsissaaq. Taamaanngippat Instagramimut TikTokimullu reeliliornissamut (videoliat naatsunngorlugit killukkat, aaqq.) naammattumik videoliortussaassaaq.
- Inuit qassit takkutissanersut naluara. Amerlasuummi sulipput, oqarpoq oqarasuaatinilu qiviarlugu.
KNR siorna marsimi Instagramimut ikkussisalerpoq. Tusagassiorfik ukiup affaa qaangiummat aamma TikTokimi qupperneqalerpoq. Sikkersoq Rosing Karlsen tamanik aallarneeqataavoq. Ullumikkut pingaartumik TikTokimi videoliat ikkuttagai takuniarlugit inuppassuit isertarput.
- Pisoqartillugu filmiliorlutalu inunnik oqaloqateqarsimagaangatta isiginnaartoqarnerusarpugut, taanna oqarpoq nangillunilu:
- Aamma pissanganakujuttut nuannaraat.
Biilimiitilluni imigassamut inatsit nutaaq pillugu videoliami sapaatip-akunnerata siuliani immiussimasamini 21.700-nillu takuneqarsimasumi oqaaseqaatit atuarpai.
Illarpoq. Ilaat assiaqqanik oqaasertalinnik kiisalu assiaqqanik aalasulianik ikkussisimapput.
Tissinartaqaat. Arraa, taanna oqarpoq.
Kiisami Toyota Amisut eqqaassutissaata eqqaanut illoqarfiup qeqqaniittumut apuuppoq, taannalu biiliniit niuvoq. Sialualaarpoq.
Sikkersoq Rosing Karlsenip avatangiisini misissuataarpai. Meeqqat marluk eqqaassutissami pinnguarput, allanilli inoqanngilaq.
Bubble Struggle Facebookilu
Sikkersoq Rosing Karlsen 1997-imi maajip 23-anni Nuummi inunngorpoq. Ilaqutariit ukiup tulliani Kangaatsiamut nuupput, ukiulli marluk qaangiummata Nuummut uteramik maannamut tassani najugaqarput.
Arnaa angutaalu 2001-imi avipput. Sikkersoq Rosing Karlsenip angumminut attaveqarnera killeqarpoq. Arnaata Sikkersoq Rosing Karlsenip qatanngutimilu nukarliit marluk ataatamik maanna taagugaat ukiut sisamat qaangiummata naapippaa.
Sikkersoq Rosing Karlsen meeraalluni ittoortorujussuuvoq, inuillu akornaniikkaangami oqaaseqarpiarneq ajorpoq. Ilaquttaminnut kaffisoriaraangamik atuarfimmiluunniit. Atuarfik Samuel Kleinschmidtimi (ASK) atualeqqaarami qianikuulluni eqqaamavaa.
- Atuarfimmi oqaloqatigiinnissamut qaaqquneqaraangatta ilinniartitsisup nipaatsuullungalu atuarfimmi nappaaneq ajortunga oqarfigisarpaanga, taana oqaluttuarpoq.
Ikittuinnarnik ikinnguteqarpoq - ikinngutigiilluarpulli.
Sikkersoq Rosing Karlsenip — ukioqatini allarpassuit assigalugit — teknologi internetilu peroriartortilluni sungiunniaruusaarpai.
Arfineq-marlunnik ukioqarluni siullerpaamik angallattakkamik oqarasuaatitaarpoq. Nokia, anaanami attaveqarfiginissaanut taamaallaat atortakkani.
Kingusinnerusukkut, 2000-ikkut naalerneranni, rap-imik nipilersortartut Prussic tusarnaakulasalerpai. Tusarnaarussualerluni anaanami ataatamilu angerlarsimaffianni qarasaasiap nalaani issialluni tusarnaartarpoq.
- Taamani nuannarilluinnarpakka, taanna oqarpoq.
Facebook nittartakkatigullu pinnguarneq internetimik atueqqaarfigai. Atuarfimmi atuakkanik atorniartarfimmi ikinngutinilu Bubble Strugglemik pinnguartarput, ullormullu ataasiaannarluni - tassami internetsimut attavik tassungaannaq naammammat - angerlarsimaffimmini Facebooki alakkartarpaa.
- Quppernitta allaffissartaannut allaqattaartarpugut, taanna eqqaamasarsorpoq.
Ukiorpassuit qaangiummata, 19-inik ukioqarluni, maanna aappani panimminullu ataataasoq Facebookikkut aamma allaqatigisalerpaa.
Meeraallutit peroriartoravillu tusagassiortutut — aamma inuit attaveqaqatigiittarfiisigut — sulilerlutit takorloornikuuiuk?
- Naamik. Eqqarsaatigisimanngisaannarpara - naamerluinnaq, taanna akivoq.
Tusagassiortunngorniarneq killissanik nikisitsisoq
Naleqqami politikeriusimasoq sunniuteqarluartuusoq Qupanuk Olsen, akerliussutsimik takutitsinissamik aallarniisoq, nalunaaqutaq 11.33 tikiuppoq.
Sikkersoq Rosing Karlsenip atortuni saqqummerlugillu mikrofonimini mikisoq iPhoneminut atassusipallappaa.
Tamatuma nalaani KNR-imit allat marluk mikrofonilerlutik filmiliuuserlutillu tikiupput. Akerliussutsimimmi takutitsinermik oqaluttuaq KNR-ip aallakaatitsiviitigut allatigut - Qanoruukkut, raatiukkut nutaarsiassatigut knr.gl-ikkullu - aamma aallakaatinneqartussaavoq.
- Nittarsaanneqarnerugutta pitsaanerussaaq, Qupanuk Olsen oqarpoq.
Assiliiviit niuluilu piareermat apersuinerlu aallartimmat Sikkersoq Rosing Karlsen IPhoneni atorlugu filmiliorluni nikorfavoq.
Saneqquttoq ataasiinnaq ungasianit isiginnaarpoq.
Apersuineq naammassimmat akerliussutsimik takutitsinerup aallartinnissaanut minutsit quliinnanngorput. Qupanuk Olsen tusagassiortullu kisimik maannamut takkussimapput. Qupanuk Olsenip oqarasuaatini misissorpaa. Sikkersoq Rosing Karlsen filmiliorpoq.
Sikkersoq Rosing Karlsen ittoorunnaartariaqalerpoq.
Ilinniarnertuunngorniarfimmiitilluni ammanerulerlunilu allanut attaveqarluarnerulerpoq, aatsaalli 2016-imi Ilisimatusarfimmi tusagassiortutut ilinnialerami toqquinnarusuttarunnaarnissani ilikkariartulerpaa.
- Paasisaqarfissannut apersorneqarusunnersut aperissallugit attaveqaqqaartussanngorama killissannik qaangiinaqaaq, taanna oqaluttuarpoq.
Ilinniarnemini oqaluttualioqqaartussanngorami angerlarsimaffeqanngitsut Nuummi ornittakkaniittut oqaloqatigisussaavai. Sioqqullugu pissangaqaaq - oqaloqatigisaali eqqissisimaqaat, taanna eqqaamasarsorpoq.
Ilisimatusarnini sivitsoriartortillugu apersuisarnerillu amerlanerujartortillugit imminut tatiginerujartuinnarpoq.
- Tamatta inuinnaasugut ilikkalerpara. Politikerit aamma – qanorluunniit atorfeqaraluarutta: inuinnaavugut, taanna oqarpoq.
Ilisimatusarnermini semesterimi kingullermi KNR inuit nittartakkatigut attaveqatigiittarfiini marlunnik, nutaarsiassaqartitsiviup nutaarsiassiissutaanik oqaluttuaanillu inuit nittartakkatigut attaveqatigiittarfiini saqqummiussisartussanik, tusagassiortussarsiortoq takuaa.
- Atorfik nutaarluinnaavoq pissanganarlunilu. Aallaqqaataaniillu aallartitseqataarusuppunga, taanna oqaluttuarpoq.
KNR-ip Instagramimi TikTokimilu saqqumerusunnera Sikkersoq Rosing Karlsenimuttaaq paasiuminarpoq.
- Kalaallit Nunaanni inuusuttut nittartakkatigut attaveqaqatigiittarfiit atorluartarpaat, nutaarsiassanillu malinnaatikkusukkaanni taakkunani angusaqarluarnerusarpoq, taanna oqarpoq.
Taava qinnuteqarpoq, tusagassiortorlu alla peqatigalugu atorfinippoq. Videoliartik siulleq marsip arfernani Instagramimut ikkuppaat.
Kalaallit Nunaanni nittartakkatigut attaveqatigiittarfinni tusagassiortutut kisiartaasoq
Amisut eqqaassutissaani nalunaaqutaq maanna 11.57-inngorpoq, kiisamilu pisoqarpoq. Atuaqatigiit ilinniartitsisuminnit ilaserineqarsimarpasipput. Inuit allat ikittunnguit aamma pisuinnaat aqqutaanni sialummut illersorlutik katersuupput.
Qupanuk Olsen pappiaraq tigummiarlugu sassarlunilu oqalugialerpoq. Oqalugiareermat inuit ersaattaallutillu Inatsisartunut ingerlaaqatigiilerput.
Sikkersoq Rosing Karlsen, ingerlaartut filmiliorniarlugit uninngasimasoq, angummanniarluni arpappoq.
Siorna decembarimiili kisimiilluni nittartakkatigut attaveqatigiittarfinni tusagassiortuusimavoq. Sikkersoq Rosing Karlsen taamanimiilli nutaarsiassanik inuit attaveqaqatigiittarfiisigut nutaarsiassiisoqartillugu kisimiilluni nipilersuillunilu saqqummiisartuuvoq.
TikTokimi Instagramimilu ilanngutassiami saniatigut pingaarutilinnik pisoqaraangat Facebookikkut toqqaannartumik aallakaatitsikulasarpoq.
Ilaatigut januaarip 17-iani, Trumpip Kalaallit Nunaannik tiguaaniarneranut Nuummi illoqarfinnilu allani - nunarsuarmi tusagassiuutit isiginnaartoralugit - akerliussutsimik takutitsisoqarnerani.
- Qiiaammerpunga, taanna eqqaamasalersaarpoq.
Taamanimiilli Trumpip sioorasaarinera allanik ulapputeqarnera pissutigalugu allanik sammisaqarnerani utaqqimaarneqarpoq. Tamanna oqaluttuanik allanik sammisaqarnissamut periarfissiivoq, soorlu ullormi tassani akerliussutsimik takutitsineq pillugu.
Politikerit Qupanuk Olsen akerliussutsimillu takutitsisut, isiginnaartut tusagassiortullu naapinniarlugit Inatsisartoqarfiup silataanut anillapput.
Politikerit illup isaariaata silataani siallerfigitikkumanatik qaliap ataani nikorfatillugit Qanoruup akerliussutsimik takutitsisoq ataaseq apersorneqarumasoq apersorpaa. SIkkersoq Rosing Karlsen Iphoneni atorlugu aamma malinnaavoq.
Tusagassiortut oqaluttuaannik inuit attaveqatigiittarfiini saqqummersisarneq suliaq pingaaruteqartoq Sermitsiamit aperineqarami oqarpoq.
- Nittartakkatigummi attaveqatigiittarfiit avaqqunneqarsinnaajunnaarnikuupput, taanna nangilluni oqarpoq.
Suliffilli pingaaruteqaraluartoq, nuanneraluartoq pissanganaraluartorlu Kalaallit Nunaanni nittartakkatigut attaveqatigiittarfinni kisiartaalluni tusagassiortuuneq unammillernartuuvoq.
Sikkersoq Rosing Karlsen decembarimi kisimiilernermi kingorna suliassat amerlanerpaat nammineq isumagisariaqarsimavai. Oqaluttuassat filmiliarineqassatillugit filmiliortut tusagassiortutullu sulisarpoq - killuisarfimmilu ingerlatsisuullunilu saqqummiisuusarpoq.
- Akisussaaffik kisimi nammassallugu annertuvoq, taanna oqarpoq.
- Suliassap suliarinerani oqaloqateqarsinnaannginneq suleqateqarsinnaannginnerlu artornarnerpaajusoq isumaqarpunga.
Kisimiilluni- ikittuinnaalluniluunniit . nunatsinni pisunik nutaarsiassiineq nunatsinni tusagassiortunut tusagassiivimmiullu sulinerminni sivisuumik atugassarisariaqarsimavaat.
KNR-ip nutaarsiassaqartitsiviani, SIkkersoq Rosing Karlsenip nutaarsiassiissutiminik suliaqarfiani, suleqatai ullut tamaasa Qanoruumut ilanngutassioqataasartussaapput.
Sikkersoq Rosing Karlsen naapertorlugu maannakkut tusagassiortut pingasut, aaqqissuisut pingasut teknikerillu pingasut tamanna suliassaraat.
- Tatineqarnerujussuuvoq, taanna oqarpoq.
Suleqatitaarusuttoq
Akunnerup affaata missaa politikkikkut oqalugiaatit akerliullunilu avaalaartarnerit tusarsaapput, Inatsisartullu silataani anori sakkukilliartulerpoq. Najuuttut amerlanerit nasarsimapput.
Sikkersoq Rosing Karlsenip assani kissasserniarlugit aalatippai.
- Aaqqatikka puigorsimagakkit, taanna nassuiaavoq.
Akerliussutsimik takutitsineq nalunaaqutaq 12.30 naammassivoq. Atuartut ingerlareersimapput, akerliussutsimillu takutitsisut sinneri ingerlakaapput. SIkkersoq Rosing Karlsen piffissaq kingulleq atorlugu oqaaseqartitserusukkaluarpoq, iluatsitsinngilarli.
- Silarlunnera pissutigalugu inuit iserusupput, tamanna paasilluarsinnaavara, taanna oqarpoq.
Maanna nammineq KNR-imut uteqqilluni ullormi tamatumani pisut pillugit ilanngutassialiussaaq.
Sikkersoq Rosing Karlsenimi nittartakkatigut inuit attaveqatigiittarfiini pingasuni – Facebookimi, TikTokimi Instagramimiluunniit – atuisunut KNR-imut ilisarnaataalersimavoq. Piviusoq niviarsiaqqamut ittoortunut atualeqqaarami qianikumut upperiuminaalluinnartoq.
TikTokimi Instagramimilu nammineq kiinnat takoqqaarakku qanoq igaajuk?
- Skærmenimi imminut takunera eqqumeeqaaq, taanna akivoq.
Sungiutipallappaali. Niuerniartilluni ilaannikkut ilisarineqartutut misigisarpoq, nuimasuuninili eqqarsaatigivallaarneq ajorpaa.
Illuatungianik imminut suliaqaqatinilu pillugit pitsaanerusumik atugassarititaqalernissaa kissaatigaa. Nittartakkatigut attaveqatigiittarfinni suliaqarnermini suleqatitaarnissami saniatigut akuerineqarsinnaaguni aningaasassaqarunilu nittartakkatigut attaveqatigiittarfinni pitsaasunik imalinnik suliaqarnerusinnaassalluni misigivoq.
Aamma illoqarfiit pingaarnersaata avataani.
- Ukiut qulit qaangiuppata tusagassiortut illoqarfinnut nunaqarfinnullu allanut angalanerusinnaassasugut taakkunanilu oqaluttuat oqaluttuarisinnaassagigut neriuutigaara – tamannami pingaaruteqarpoq, taanna oqarpoq.
- Kalaallit Nunaat tassaaginnanngilaq Nuuk.
Abonnementer
Sermitsiaq.gl – Nittartagaq
- Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
- Qaammammut kr. 59.00
- Ukiumut kr. 650.00
Sermitsiaq - E-aviisi
- Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
- Qaammammut kr. 191
- Ukiumut kr. 1.677
AG - Atuagagdliutit E-aviisi
- Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
- Qaammammut kr. 191
- Ukiumut kr. 1.677
Sermitsiaq.AG+
- Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
- Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
- Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
- Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
- Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.