FOLKETINGIMUT QINERSINEQ 2026

Qinersisartut ugguartut: - Qaqugukkut qinersisoqassanersoq aalajangersinnaanngilara, Wangenheim akivoq

Peqqissutsimut inunnullu innarluutilinnut naalakkersuisup Anna Wangenheimip (D) Folketingimut ilaasortanngorusunnera uggorineqarpoq. Kinami taama ilisimasaqartigisoq nunami peqqinnissaqarfimmi akisussaaffimmik tigusissinnaava?, qinersisartoq aperaaq

Anna Wangenheim (D) Folketingimut 2022-mi qinersinissamut siullermeerluni qinigassanngortippoq. Maanna qinigassanngorteqqippoq – tamannalu Facebookimi, qinersisartunit aamma kattuffimmit qanimut suleqatigisaanit sakkortuumik qisuariarfigineqarpoq. Maanna peqqissutsimut inunnullu Naalakkersuisup isornartorsiuisunut akivoq.
Saqqummersinneqarpoq

Malugiuk: Peqqissutsimut inunnullu innarluutilinnut naalakkersuisup Anna Wangenheimip (D) apersorneqarnera Siumup naalakkersuisooqatigiinnit aniniarluni nalunaaruteqarnissaa sioqqullugu pivoq. Taamaattumik Anna Wangenheimip tamanna oqaaseqarfiginngilaa.

- Naak Demokraatit tapersersunngikkaluarlugit politikkerimik allamik Peqqissutsimut Naalakkersuisutut pitsaanerusoqarsinnaanera takorloorsinnaanngilara. Sutigut tamatigut ilisimasaqarluarpoq, Dorte Benjaminsen oqarpoq.

Taanna Nuummi meeqqat atuarfianni ilinniartitsisutut paarlattaavoq, aamma Anna Wangenheimip (D) Naaja H. Nathanielsenillu (IA) marsip 24-ani Folketingimut qinigassanngortinnerat saqqummiunneqarmat Facebookikkut ugguarlutik saqqummiisut ilagaat.

Dorte Benjaminsenip Naleqqamut taasiniarluni nalunngikkaluarlugu peqqissutsimut inunnullu innarluutilinnut naalakkersuisoq Anna Wangenhiem ingerlalluartoq isumaqarami tassunga tapersersuivoq.

Folketingimut qinigassanngortinnermigut akisussaaffini qimarratigingaa taanna isumaqarpoq.

- Soorunami qinigassanngortinnissamut kiffaanngissuseqarpoq, kisiannili ajuusaarnarpoq, Dorte Benjaminsen Sermitsiamut oqarpoq.

Qinersisartoq alla naammaginninngilluinnartoq tassaavoq Irene Jensen, taanna Nuummi Dronning Ingridip Napparsimmavissuani igaffimmiuuvoq – IA-mullu qinersisartuulluni.

- Ukiorpassuarni peqqissutsimut naalakkersuisoqartarpoq susassaqarfimmik ilisimaqarpianngitsuink, maannalu kiisami peqqissaasuusimasumik naalakkersuisoqarpungut, oqarpoq.

- Kiisami pisoqallattaalerpoq, kinguariaallassaguttalu assut uggornassalluni.

Irene Jensen Anna Wangenheim naalakkersuisutut tunuassagaluarpat qinersisartut ugguartut ilagissavaat.

Inuussutissarsiornermut, aatsitassanut, nukissiuuteqarnermut, inatsisit atuutsinneqarnerannut naligiissitaanissamullu naalakkersuisup Naaja H. Nathanielsenip (IA) aamma qinigassanngortinniarluni aalajangernera Irene Jensenip aamma iluarinngilaa:

- Naalakkersuisutut pingaarutilimmik inissisimasumik atorfeqarluni qinigassanngortinneq tukappoq, oqarpoq, nangillunilu:

- Tamanna ajuusaarnarluinnarpoq.

Anna Wangenheimip peqqissaasuummat qinigaassaguni naalakkersuisunngortussamik allamik taarserneqarniarnissaa ajornakusuussasoq isumaqarpoq.

- Annap peqqissaasuunera iluaqutaavoq. Naajap qanoq ilinniagaqarsimanera naluara, atorfiilli kikkunnit tamanit inuttalerneqarsinnaapput. Annap aalajangernera annerusumik qisuariarfigaara, Irene Jensen oqarpoq.

Wangenheim: - Periarfissaq taanna atorluarusuppara

Anna Wangenheimip (D) isornartorsiorneqarnini malugisinnaavaa. Naalakkersuisoq taama Sermitsiamit oqaloqatigineqarami nammineerluni oqarpoq.

- Isornartorsiorneqarninni imaassinnaavoq allat uanga inissisimaffinniiginnarnissannik kissaateqartut, ajunngitsunillu aallartitaqarnikuugatta tamanna paasilluarsinnaavara, isornartorsiuisunut akivoq.

Peqqinnissaqarfimmi sulisut kattuffiata Anna Wangenheimip Folketingimut qineqqusaarnissani nalunaarutigingera pakatsissutigigaa sapaatip akunnerani matumani marlunngornermi allaaseraarput:

- Soorunami akueraarput kikkut tamarmik tamat oqartussaaqataanerat aallaavigalugu politikkikkut qinigassanngortissinnaanerat, tamanna aamma Anna Wangenheimimut atuuppoq, PPK-mi siulittaasoq Navarana Johansen oqarpoq.

- Taamaakkaluartoq tupigusuutigisinnaavarput peqqissutsimut inunnullu innarluutilinnut naalakkersuisuusup Folketingimut qinigassanngortinniarluni aalajangernera, oqarpoq.

Peqqissutsimut inunnullu innarluutilinnut naalakkersuisup nammineq qineqqusaarnerminut qisuariartut pillugit piffissaq apeqqutaasoq oqaatigaa.

- Ajoraluartumilli piffissaq nammineq aalajangersinnaanngilara. Ukiut sisamat tamaasa Folketingimut qinersisoqartarpoq, maannakkullu qinersisoqartussanngorpoq – periarfissarlu taanna atorluarniarpara, oqarpoq nangillunilu:

- Christiansborgimi pitsaanerusumik suleqateqarnerup iluaqutissarpassui takusinnaavakka, aamma peqqinnissaqarfimmi. Kalaallit Nunaanni ulluinnarni inuunitsinnut attuumassuteqartunik tassani aalajangiisoqartarpoq.

Anna Wangenheim (D) Demokraatiniillu Folketingimut qinigassanngortittut marsip arfernani saqqummiunneqarput.

Naalakkersuisoqatigiinni peqqinnissamut oqartussaaffimmut tunngatillugu suliassaqarfiit aaliangersarneqareernikuusut, taamaalillunilu kinaluunniit Naalakkersuisuuffimmut tassunga ingikkaluarpat suliat marsip 24-vata kingorna ingerlaannartussaasut ilaatigut naqissuserpaa.

- Taamaattumik ernumanngilanga. Qinigaassagaluaruma naalakkersuisoqatigiinnissamut isumaqatigiissut malillugu susassaqarfik ingerlateqqinneqassaaq, oqarpoq.

- Naalakkersuisuuffik una inummik ataasiinnarmik isumalluuteqarfinngunngisaannassaaq, tassa inuup ataatsip atuuffiginngippagu tunngaviit allaat equsoorsinnaanngussallutik.

Qinersisartut soorlu Irene Jensen aamma Dorte Benjaminsen, Anna Wangenheimip naalakkersuisutut inissisimaannarnissaanik kissaateqartut, ima akivai:

- Qujanarujuk. Politikerit nersualaarneqartarnerat ullut tamarluinnaasa pineq ajorpoq, taamaattumik tamanna qujamasuutigaara.

Anna Wangenheimip (D) suli allat soqutigigaluarlugit Folketingimi ilaasortanngussaguni peqqinnissaqarfiup tungaatigut suliniuteqartuarumaarluni erseqqissarpaa.

- Danmarki nunallu allat suleqatiginerusariaqarpavut, peqqinnissaq nammineq 100 procentimik isumagisinnaanngilarput, inunnik aningaasatigullu naammattumik piginnaaneqannginnerput pissutigalugu, Anna Wangenheim oqarpoq, nangillunilu:

- Tamatuma saniatigut soorunami maannakkut suliara (naalakkersuisutut, aaqq.) qinersisartunit uannut suliakkiutigineqartoq ingerlatiinnassavara.

Abonnementer

Sermitsiaq.gl – Nittartagaq

  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaalissavatit
  • Qaammammut kr. 59.00
  • Ukiumut kr. 650.00
Pisigit

Sermitsiaq - E-aviisi

  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

AG - Atuagagdliutit E-aviisi

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-mi allaaserisat tamakkiisumik atuarsinnaanngussavatit
  • Qaammammut kr. 191
  • Ukiumut kr. 1.677
Toqqaagit

Sermitsiaq.AG+

  • Aviisi AG - Atuagagdliutit e-aviisitut pingasunngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq e-aviisitut tallimanngornerit tamaasa saqqummersartoq atuarsinnaalissavat
  • Sermitsiaq.gl-imi allaaserisat tamakkiisumik iserfigisinnaalissavatit
  • Arnanut e-magasinatut atuarsinnaalissavat
  • Nutserisoq.gl atorsinnaanngussavat
  • Soqutiginnikkuit abonnement@sermitsiaq.gl-imut allagaqarsinnaavutit
Toqqaagit

Asasarput atuartartoq, Sermitsiaq.gl-imut – Kalaallit Nunaanni nutaarsiassanik isornartorsiuisumillu tusagassiornermik saqqummiussiffimmut – tikilluarit. Kiffaanngissuseqarluni tusagassiornerup siuarsarneqarneranik suliniuteqartuarsinnaajumalluta, itisiliillutalu isornartorsiuilluta tusagassiortuarsinnaajumalluta, allaaserisat aalajangersimasut akeqalersippavut. Tamanna iluaqutigalugu allaaserisat pitsaassusaat qulakkeersinnaavarput, tusagassiortuttalu pikkorissut oqaluttuanik pingaarnerpaanik saqqummiussinissaannut tapersersorsinnaavavut. Allaaserisat akillit qaammammut taamaallaat 59 koruuninit akeqarput. Pisineq ajornanngitsuararsuuvoq – ataaniittoq toorlugu saqqummiussavut tamakkiisumik iserfigisalersinnaavatit. Paasinninnerit tapersersuinerillu qujamasuutigaavut. Pituttorsimanngitsumik isornartorsiuisumillu Kalaallit Nunaannut tusagassiortarnissamik suliniuteqartuarnissamut akiliutivit ikiorpaatigut.