MOTOORI

Biilit innaallagiatortut Kalaallit Nunaanni atorneqaleriartuinnartut

Biilit innaallagiatortut nunatsinni tuniniarneqartarnerat ukiut tamaasa amerliartuinnavipput. Tamanna teknikkikkut siuariartorneq piissutaalluni batteriit anginerusut sukkanerusumik immerneqarsinnaallernerat ilutingalugu pivoq. Biilit innaallagiatortut aamma pisiarineqaleraluttuinnarput. – Ulluinnarni aamma ukiukkut ingerlalluartarnerat misigaarput, Nuummi Deres Automi tuniniaanermut pisortaq oqarpoq.

Biilit innaallagiatortut Nunatsinni nalinginnaanerulersimapput, Nuummilu amerlanerpaallutik. Biilinik immiissarfiit pitsaanerusumik tassani sanaartorneqarnikuunerat pissutaavoq.
Saqqummersinneqarpoq

Kalaallit Nunaanni biilit, biilit assartuutit lastbilillu 7.088-iusunit 795-it innaallagiatortuusut Naatsorsueqqissaartarfiup maajimi 2025-mi naatsorsugaani takuneqarsinnaavoq.

2020-miilli biilinik innaallagiatortunik atuisut ukiut tamaasa amerliartuinnarput, sulilu taamaaliortuaarlutik.

Biilit innaallagiatortut nuannarineqarnerulernerannut akikinnerunerat pissutaasoq FDM-ip atuagassiaataani Motor-imi aaqqissuisoq Torben Arent oqarpoq.

Europap ilarujussuani aamma taamaappoq. Torben Arent, FDM-ip atuagassiaataani Motor-imi aaqqissuisoq, oqarpoq:

– Danmarkimi pissutsit assigiiaarnerupput. Januaarimi februaarimilu biilit nutaat tunineqartut 80-90 procentii innaallagiartortuupput. Europap sinnerani assigiinngiaarnerupput. Europap kujataani biilit innaallagiatortut 5 procentiinnaapput, nunanilu soorlu Danmarkimi, Hollandimi, Finlandimi Tuluit Nunaannilu biilit innaallagiatortut 20 procentiisa missaanniillutik. Europami agguaqatigiissillugu maannakkut 19 procentiuvoq.

Toqqagassarpassualik

Torben Arent naapertorlugu biilit innaallagiatortut nuannarineqarnerulernerannut maannakkut biilimik innaallagiatortumik pisineq aningaasanik atuinnginnerpaaffiunera pissutaavoq.

– Ingerlatsinermut aningaasartuutit appasinnerusarput, biilillu innaallagiatortut assigiinngitsorpassuit toqqagassaapput. Ukioq manna biilit nutaat 65-it tuniniagaalissapput taakkunanngalu 60-it innaallagiatortuullutik. Tassami assigiinngitsorpassuit saqqummersinneqartarput. Innaallagiatortunik biileqarnermut immiivissaqarnissaq aamma pingaaruteqarpoq, assersuutigalugulu Danmarkimi sukkasuumik immiisarfiit amerlasuut sanaartorneqarnikuupput.

Teknologii nutaaq

Biilit innaallagiatortut teknikkikkut ukiuni kingullerni siuariartupiloorput, maannakkut biilit ungasissumut ingerlasinnaallutillu sukkanerusumik immerneqarsinnaapput.

– Maannakkut BYD-p biilit tunisassiaat innaallagiatortut nutaat tusagassiortunik katersortitsinermi saqqummiunneqarneraniippunga, taanna saqqummersinneqarami 82 kilowattimik sukkassuseqarsimavoq. Ullumikkut 220 kilowattimik sukkassuseqarpoq, taamaalilluni minutsit 25-t ingerlanerinnaanni 10 procentimit 80 procentimut sukkasuumik immerneqarsinnaalluni. Atorluarneqarsinnaapput. Batteriivi aamma attartunerulernikuupput - annertunngikkaluamik - kisianni 60-imiit 75 kW-mut, taannalu takinerusumik ingerlasinnaanissamik isumannaarinnittuuvoq.

Biilit innaallagiatortut issittumi suli ajornartorsiuteqarsinnaasut Torben Arent aamma oqarpoq. Biilit nutaat innaallagiatortut batteriinik kissattaateqaraluarlutik pumpeqaraluarlutik suli nillertiasuujupput, taamaalilluni biilit issittumi nalinginnaasumik 40 procentersortarlutik.

- Naatsumik oqaatigalugu: Aap, issinnerani sunneqarneqartarput — batteriilli ’atorsinnaajunnaarnerat’ misiginikuunngilarput, Deres Automi tuniniaanermut pisortaq Palle Frederiksen biilit innaallagiatortut pillugit oqarpoq.

Ingerlalluartut - aamma ukiukkut

Nuummi Deres Automi tuniniaanermut pisortaq Palle Frederiksen biilit innaallagiatortut issittumi sunnerneqartartut, amerlanertigut ingerlaarfigisinnaasai naannerulerlutillu sivisunermik immerneqartariaqarnerannik oqarpoq.

– Ulluinnarni aamma ukiukkut ingerlalluartarnerat misigaarput.

Aammattaaq Palle Frederiksenip biilit nutaanerusut issittumi ingerlalluarnerusinnaanngortut, ilaatigut kiassarnermut pumpeqarnermik batteriimillu kissattaateqarnerat pissutigalugu oqaatigaa.

- Naatsumik oqaatigalugu: Aap, issinnerani sunneqarneqartarput — batteriilli ’atorsinnaajunnaarnerat’ misiginikuunngilarput, Palle Frederiksen oqarpoq.